27.01.2015
Tutvu reisikavaga
Reis on välja müüdud!
Pildid on Drummondi lossi aiast mis kuulub reisiprogrammi!


27.01.2015
Kutsume Teid osalema Eesti Dendroloogia Seltsi õppereisidel! Spetsialisti nõuanded kogu reisi kestel.
Tutvu reisikavaga

15.01.2015

Eesti Dendroloogiaseltsi poolaastakoosolekul 28. novembril 2014 tehti seltsi presidendi poolt ettekanne linna rohealade hooldamise juhendist. Nii ettekandes kui sõnavõttudes sai juhend kriitika osaliseks. Sain endale ka juhendi elektroonilisel teel ja selle mitmekordsel lugemisel sai selgeks, et tuleb teha retsensioon ja see muuta saadavaks omavalitsuste spetsialistidele, kellele see juhend saadeti. Alljärgnevas tekstis on taksonite puhul kasutatud ladinakeelseid nimetusi, sest juhendis on taksonite nimetamisel kasutatud vaid ladina keelt.

Haljastuslikud mõisted on juhendis toodud ebaselgetena, nt käsitletavaid objekte pole täpselt määratletud; pealkirjades toodud mõisted on kas ebatäpsed (nt allee, park) või pole üldse määratletud (nt promenaad, taskupark) või mõisted pole adekvaatsed (nt esindusväljakud on väiksemaskaalalised; pargid, mida nende suuruse tõttu kuigi intensiivselt ei kasutata).

Rohekoridorides võiks juhendi järgi kehtida madalaim hooldusintensiivsus, heina võiks niita 2 korda aastas. Siit küsimus – kas ka kergliiklusteede äärtes piirduda vaid kahe korra niitmisega aastas?

7.01.2015
Eesti Dendrologia Seltsi suurte kogemustega spetsialist Andres Vaasa räägib okaspuudest aialoengus “Eesti kliimas vastupidavad okaspuuliigid ning sordid”. 24. jaanuaril 2015 kell 12.00–16.00 Pirita Vaba Aja Keskuses (Merivälja tee 3).
Ürituse reklaamleht

3.12.2014
Juhendmaterjal “Linna rohealade hooldamine – juhend kohalikele omavalitsustele”

Minu esmased emotsioonid ja Tallinna Botaanikaaias Eesti Dendroloogia Seltsi koosolekust osavõtjate muljed:

Musta huumori valkonda kuuluv soovitus, et soovitatakse linnahaljastusse tugevat liikluskoormust taluvat ?? põldmarja (Rubus caesisus) ja viirpuulehist vaarikat (Rubus crataegifolius), ebaküdoonia hekke, jugapuu pöetud hekke, mis on mandril talvekatet vajavad. Seda võis isegi koosolekul aknast välja vaadates näha botaanikaias.
Naerukoht oli üldse see erinevate hekkide tabelite asi, levinumate hekkide hulka loetud Chamaecyparus lawsoniana, keegi pole sellist hekki Eestis veel kasvamas näinud kauem kui pool aastat. Andres Vaasa teadis ühte sellist Tallinn-Tartu maantee ääres enne Tartut, mis sügisel istutati ja kevadel lõkkese aeti. Või mahhoonia, niigi kapriisne taim, ja pöetud hekk, hiirtele mõeldud hekk - Erica tetralix, 30 cm ta meil küll ei ole. Pukspuu on külmahell ja väga ajutine nähtus. Isegi Kadrioru pargis nähakse kurja vaeva. Aga nudistamiseks sobib hästi kanada juudapuu (Cercis canadesis!!!). Kes seda Vahemere äärde nudistama läheb, seal lastakse tal küll vabalt kasvada aga meil pole veel vahemerelist kliimat lähiajal loota. Puuviljandusmehed raiusid nagu rauda, et Prunused ei tekita mingit ohtrat mahlajooksu.
Tabel 7 - levinumad hekitaimed - see on ju lausa irvitamine - harilik hobukastan, must lepp- üks on tõesti Hiiumaal, pöök-mujal küll, aga meil pole ühtegi tõeliselt ilusat, rääkimata, et on levinumat!
Miks ei antud seda üllitist enne lugeda tõelistele spetsialistidele, kes teavad, mis meil kasvab ja kuidas kasvab. Näiteks tuntud dendroloog, Räpina aianduskooli õpetaja Andres Vaasale.
Väga nukker, et meie haljastus läheb kiirkäigus põhja, kui süvenesin neisse puude ja põõsaste nimekirjadesse, mida soovitatakse, siis parandusi tehes said need üpris punaseks. Maastikuarhitektid projekteerivad seda lollust, siis on hädas kust saada sellest nimekirjast paljusid taimi, sest puukoolid pole veel valmis põldmuraka (põldmarja) kasvatamiseks.
Aga Hortes ja Hansaplant hõõruvad käsi – hästi tehtud – igal kevadel saab müüa uusi kalifornia ebaküpressi ja jugapuude sortide istikuid massiliselt hekkideks!
Lugupidamisega Aino Aaspõllu.