Tekst Andres Vaasa, aiandusmagister, kollektsionäär
 
Perekond enelas (Spiraea) on liigirohkuse ja arvukate sortide tõttu üks armastatuimaid haljastuspõõsaid. Kuigi Eestis looduslikult enelaid ei kasva, on sissetoodud liike üle 30, millele lisanduvad sordid. Erinevate enelaliikide õitsemisaeg varieerub varakevadest hilissügiseni. Kuid paljusid külmakindlaid ja väga dekoratiivseid liike on meil seni teenimatult vähe kasutatud. Küllusliku õitsemise tagamiseks on enelaid soovitatav kasvatada päiksepaistelisel kasvukohal. Varjus või poolvarjus on põõsad hõredate, vibalike okstega ning õitsevad tagasihoidlikult. Mullastiku suhtes on nad üldiselt vähenõudlikud, mõned liigid (näiteks tara- ja pajulehine enelas) on võimelised normaalselt kasvama ja õitsema üsna toitainetevaestel muldadel. Madala kasvu tõttu võib paljusid liike ja sorte kasvatada üksikpõõsana või väikestes gruppides väikeaedades.

Suurematel haljasaladel tulevad esile vaid suurte gruppidena istutatud taimed. Enelad sobivad suurepäraselt vabakujulisteks hekkideks, kuid taluvad hästi ka pügamist. Hea tahma- ja gaasikindluse tõttu saab neid kasvatada ka linnatingimustes. Enelaid paljundatakse haljaspistikute, pistokste, võrsikute ja põõsa jagamise teel, liike ka seemnetega.

Õisiku kuju alusel võib need haljastuspõõsad jagada kolme rühma:

* Kevadel õitsvad enelad, millel õied asuvad piki eelmise aasta oksa lihtsarikates või kännastes. Siia kuuluvad valgete õitega liigid: täkiline, hall, tara-, teravalehine, naistepunalehine, keskmine, karvaseviljaline, kolmehõlmaline, Thunbergi ja Van Houttei enelas.

* Suvel ja sügisel õitsvad enelad, millel õied asuvad sama aasta võrsete tippudes tasapinnalistes kännastes. Rühmas on valge, roosa ja punase õievärviga liigid: kaselehine, jaapani, kännasjas ja Maragarita enelas.

* Suvel ja sügisel õitsvad enelad, millel õied asuvad sama aasta võrsete tippudes koonusjates pööristes. Siia kuuluvad valgete kuni tumepunaste õitega liigid: hambuline, Douglase, laialehine, Menziesi ja pajulehine enelas.

Rikkaliku õitsemise tagamiseks on vaja enelapõõsaid teadlikult ning korrapäraselt igal aastal lõigata. Lõikamisel on kõige olulisem teada selle liigi õitsemisaega. Kevadel õitsvaid, eelmise aasta okstel olevate õitega enelaid lõigata pärast õitsemist. Põõsast tuleb eelmaldada 1⁄3 vanematest okstest soodustamaks uute, järgmisel aastal õitsvate teket. Suvel ja sügisel õitsvaid enela liike lõigata kevadel ½ võrra tagasi soodustamaks noorte suvel või sügisel õitsvate võrsete teket. Lõigata võib ka 3–4 aasta tagant, ent siis teha seda kogu põõsa ulatuses 5–10 cm kõrguselt maapinnast.

Eraldi peab aga rääkima jaapani enelast ja tema sortidest. Sageli lõigatakse jaapani enelalt ära vaid äraõitsenud õisikud, mistõttu põõsad vananevad kiiresti ja õisikud jäävad väikeseks. Suurte kännasjate õisikute saamiseks on vaja kogu jaapani enela põõsas igal kevadel maapinnast 5–10 cm kõrguselt maha lõigata. Allesjäänud oksatüügastest valida välja tugevamad, peened ja liiga vanad lõigata põõsast täiesti välja. Kui suurtel haljasaladel käib selline lõikus igal aastal üle jõu, tuleb seda kindlasti teha 3 aasta tagant. Vahepealsel ajal lõigata põõsalt ära vaid äraõitsenud õisikud. Pärast tugevat tagaslõikust on põõsaid vaja kindlasti väetada, et kasvaksid uued võrsed ja võra taastuks.

Haljastuslikku tähtsust omavad enela liigid ja nende sordid:

Täkiline enelas Spiraea crenata
Varakevadel mais üheaegselt lehtimisega õitsev kuni 1 m kõrgune põõsas. Oksad püstised, tipust veidi kaarjad. Lehed ovaalsed või äraspidimunajad, 1–2(3) cm pikad, 0,5–1,5(2) cm laiad, lehe alus kiiljas ja terveservaline, tipmine osa hambuline. Õied valged, asuvad 15–20-õielistes tihedates kännasjates õisikutes. Kevadel vara õitsva liigina võiks leida enam kasutamist. Külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes.

Teravalehine enelas
Spiraea x arguta
Kuni 1,5 m kõrge peente, kaarjalt rippuvate okstega põõsas. Lehed lansetjad kuni kitsas-äraspidimunajad, 1,5–3(4) cm pikad, kuni 1(1,5) cm laiad. Lehe alus pikalt kiiljas, terveservaline, tipuosas serv saagjas. Õied lumivalged ja rohkearvulistes varteta õisikutes. Õitsemise ajal näib põõsas lumivalge ning õite raskuse tõttu vajuvad oksad looka. Väga karmidel talvedel võib viimase aasta okstel esineda külmakahjustusi.

Tuhkur enelas
Spiraea x cinerea ‘Grefsheim’
Peente kaarjate okstega kuni 1,5 m kõrgune põõsas. Lehed kitsaselliptilised, 2–4 cm pikad, kuni 0,8 cm laiad, hallikasrohelised. Mais puhkevad valged õied on koondunud kännasjastesse õisikutesse ja asuvad piki eelmise aasta oksa. Külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes.

Keskmine enelas
Spiraea media
Tugevate püstiste okstega kuni 1,5 m kõrguseks kasvav põõsas. Lehed piklikelliptilised kuni lansetjad, vanematel, õitega võrsetel 2–3,5 cm pikad, 1–2 cm laiad, terveservalised. Noortel võrsetel lehed kuni 7 cm pikad, lehe serv ripsmeline, alt karvane. Põõsas kattub mais üleni valgete, paljuõieliste sarikjate õisikutega. Külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes. Annab juurevõsusid.

Van Houttei enelas
Spiraea x vanhouttei
Van Houttei enelat võib pidada üheks kauneimaks valgeõieliseks enelaks. Kuni 1,5 m kõrgune kaarjate okstega põõsas kattub juunis suurte valgete kännasjate õisikutega. Lehed lai- või rombjasmunajad, laikiilja alusega, 2–4 cm pikad, 1,5–3 cm laiad, 3–5-hõlmalised, täkilis-saagja servaga, pealt tume- ja alt sinakasrohelised. Täisõitsemise ajal katavad kännasjad õisikud kogu põõsa nii, et lehti pole nähagi. Eelistab kasvada viljakamal mullal. Väga karmidel talvedel võib külm põõsa lumepiirini "ära võtta", kuid taim taastub kiiresti. Sobib kasvatamiseks üksikpõõsana väikeaedades, suuremate gruppidena haljasaladel. Ülimalt kaunis vabakujulise heki põõsas. Õitseb rikkalikumalt viljakamal mullal.
Levinud on kaks sorti:
Spiraea x vanhouttei ‘Medeloh’ – sarnane põhiliigiga, kuid on kompaktsem ja püstakate tugevate okstega, väga õierohke. On osutunud külmakindlamaks kui põhiliik.
Spiraea x vanhouttei ‘Pink Ace’ – aeglasekasvuline kuni 0,7 m kõrgune põõsas. Lehed valge-roosakirjud, leheroots punane. Soovitatav kasvatada poolvarjus. 

Kolmehõlmaline enelas
Spiraea trilobata
Sarnane Van Houttei enelaga, kuid on kasvult madalam – põõsa kõrgus kuni 0,7 m. Lehed ümmargused või on laius suurem pikkusest, 2–4 cm pikad, 3(5) ümaratipulise hõlmaga, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Kännasjatesse õisikutesse koondunud valged õied asetsevad piki eelmise aasta oksa. Õitseb juunis, õitsemise ajal väga dekoratiivne. On külmakindel ning vääriks enam kasvatamist.

Nipponi enelas
Spiraea nipponica
Püstiste okstega põõsa kõrgus kuni 1,5 m. Lehed ümarovaalsed kuni äraspidimunajad, laikiilja kuni aheneva alusega, 2–4 cm pikad, 1–2 cm laiad, tipuosas täkilised, nõrgalt allapööratud servaga. Õitseb juunis. Valged õied koondunud paljuõielistesse 3–5 cm läbimõõduga kännasjatesse õisikutesse. Mandri-Eestis on külmematel talvedel esinenud külmakahjustusi.
Levinud on mitmeid sorte:
Spiraea nipponica ‘Halward’s Silver’ – kaarjate okstega kuni 1 m kõrgune tihe kompaktne põõsas. Lehed tumerohelised, kitsaselliptilised. Õied valged, asuvad kännasjates õisikutes eelmise aasta okstel. Õitseb juunis.
Spiraea nipponica ‘June Bride’ – kaarjate laiuvate okstega kuni 1 m kõrgune põõsas. Lehed tumerohelised, läikivad. Õied valged, õitseb juunis.
Spiraea nipponica ‘Rainbow’ – kaarjate okstega kuni 1 m kõrgune tihe kompaktne põõsas. Noored lehed roosad, hiljem roosa-rohelisekirjud. Kasvatada päiksepaistelises kasvukohas, varjus kipuvad lehed olema ebamäärast värvi. Õitseb juunis.
Spiraea nipponica ‘Snowmound’ – püstiste, tipust kaarjate okstega kuni 1m kõrgune põõsas. Lehed tumerohelised, kitsaselliptilised. Õied suured, asuvad 5–6 cm läbimõõduga kännasjates õisikutes. Õitseb juunis. Sise-Eestis esineb külmakahjustusi.
Spiraea nipponica ‘Wihte Carpet’ – aeglasekasvuline kuni 0,5 m kõrgune laiuvate okstega pinnakatja. Lehed tumerohelised. Õied valged, õitseb juunis. 

Jaapani enelas
Spiraea japonica
Püstiste okstega 0,6–1 m kõrgune põõsas. Lehed piklikmunajad kuni elliptilised, kiilja alusega, 5–7 cm pikad, kuni 2 cm laiad, kahelisaagja servaga, pealt hele-, alt valkjas-sinakasrohelised. Õied hele- kuni tumeroosad, asuvad sama aasta võrsete tippudes suhteliselt laiades (kuni 12 cm) lamedais kännasjais õisikuis. Õitseb juulis-augustis. Jaapani enelal on kõige rohkem sorte.
Spiraea japonica ‘Anthony Waterer’ – lehed puhkedes rohekaspunased, suvel rohelised, sügisvärv pruunikaspunane. Õied ere- kuni tumepunased. Õitseb juulis-augustis.
Spiraea japonica ‘Bullata’ – väikeste tumeroheliste krobeliste kuni 1 cm pikkuste lehtedega kääbuspõõsas. Õied tumepunased, väikestes kännastes. Õitseb juulis-augustis.
Spiraea japonica ‘Dart’s Red’ – lehed puhkedes rohekaspunased, suvel tumerohelised, sügisvärv pruunikaspunane. Õied purpurpunased. Õitseb juulis-augustis.
Spiraea japonica ‘Crispa’– lehed sügavalt saagja servaga. Õied tumepunased. Õitseb juulis-augustis.
Spiraea japonica ‘Froebelii’ – puhkevad lehed rohekaspunased, suvel tumerohelised, sügisvärv pruunikaspunane. Õied purpurpunased. Õitseb juulis-augustis.
Spiraea japonica ‘Green Carpet’ – väikeste, kuni 1 cm pikkuste õrnade lehtedega pinnakatja, kõrgus kuni 0,2 m. Õied väikesed, tumeroosad. Õitseb juulis-augustis.
Spiraea japonica ‘Golden Carpet’ – väikeste, kuni 1 cm pikkuste õrnade helekollaste lehtedega pinnakatja, kõrgus kuni 0,1 m. Õied väikesed, tumeroosad. Õitseb juulis-augustis. Kollane lehevärvus on kõige intensiivsem päiksepaistelisel kasvukohal ja see kehtib kõigi jaapani enela kollaselehiste sortide kohta.
Spiraea japonica ‘Goldflame’ – lehed puhkedes oranþikaskollased, suve algul kuldkollased, hiljem rohekaskollased. Õied roosakaspunased. Õitseb juulis-augustis. Sügisvärvus oranþikaspunane.
Spiraea japonica ‘Goldmound’ – lehed puhkedes erekollased, hiljem kuldkollased. Õied roosakaspunased. Õitseb juulis-augustis. Sügisvärvus oranþikaskollane.
Spiraea japonica ‘Golden Princess’ – lehed puhkedes helekollased, suvel kuldkollased. Õied roosakaspunased. Õitseb juulis-augustis. Sügisvärvus oranþikaskollane.
Spiraea japonica ‘Little Princess’ – väikeste, kuni 2,5 cm pikkuste tumeroheliste lehtedega kompaktne põõsas. Õied roosaskaspunased. Õitseb juulis-augustis.
Spiraea japonica ‘Magic Carpet’ – lehed puhkedes oranþikaskollased, suvel kollased (suvel on võrse tipus olevad lehed oranþikas- kuni punakaskollased). Õied roosakaspunased. Õitseb juulis-augustis. Sügisvärvus oranþikaskollane.
Spiraea japonica ‘Macrophylla’ – kuni 10 cm pikkuste lehtedega tugevakasvuline põõsas (kõrgus 1 m). Lehed puhkedes punakad ja omapäraselt kortsus. Ladva tipus olevad lehed kogu suve punakad. Õied roosakaspunased. Õitseb juulis-augustis. Sügisvärv leekivpunane. Jaapani enela sortide hulgas on see kõige kaunim.
Spiraea japonica ‘Shirobana’ – õied valged, roosad ja punased, sageli on ühes kännasjas õisikus erivärvilisi õisi. Õitseb juulis-augustis.

Margarita enelas Spiraea x margaritae
Lehtede ja õisikute poolest sarnane jaapani enelaga. Õied roosakaspunased, koondunud väga suurtesse kännasjatesse õisikutesse (läbimõõt 20–25 cm). Õisikud hõredamad kui jaapani enelal. Noored lehed ladvatippudes puhkedes punased. Õitseb juulis-augustis. Suurte õisikute saamiseks lõigata igal kevadel maapinnast 5–10 cm kõrguselt maha. Külmakindla liigina vääriks enam kasutamist.

Kaselehine enelas Spiraea betulifolia
Kuni 1 m kõrgune tihe kerajas põõsas. Lehed elliptilised kuni äraspidimunajad, kiilja alusega, 2,5–5 cm pikad, 1,5–3,5 cm laiad, leheserv ebakorrapärselt saagjas. Lehed pealt tume-, alt helerohelised. Õied valged, koondunud lamedateks poolkerajateks sarikpööristeks. Õitseb väga rikkalikult juulis-augustis. Sügisvärvus leekivpunane kuni tumevioletjas. Sügisel väga dekoratiivne. Külmakindel.
Eestis on levinud sort Spiraea betulifolia ‘Thor’. Põhiliigist madalam ja kompaktsema põõsaga. Õied valged, koondunud lamedateks poolkerajateks sarikpööristeks. Õitseb väga rikkalikult juulis-augustis. Sügisvärvus leekivpunane kuni tumevioletjas. 

Menziesi enelas Spiraea menziesii
Kuni 1,5 m kõrgune püstine, harunevate okstega põõsas. Lehed süstjad kuni piklik-äraspidimunajad, 4–8 cm pikad, 2–3 cm laiad, pealt ere-, alt valkjasrohelised. Õied pikkades kuni 20(25) cm pikkustes püramiidjates pööristes, helekarmiinpunased. Õitseb väga pikaajaliselt, alustades juulis ja lõpetades septembris. Külmakindel. Annab juurevõsusid. 

Douglasi enelas Spiraea douglasii
Kuni 1,5 m kõrgune püstiste okstega põõsas. Okste koor tihedalt kaetud hallikate karvadega. Lehed piklikelliptilised, 6–9 cm pikad, 2–3 cm laiad, pealt hajusalt karvased, alt kaetud tihedalt valgete viltjate karvadega. Õied tumepunased, 15–20 cm pikkustes kitsastes pööristes. Õitseb juulis-augustis. Külmakindel. Hallikas lehestik ja tumepunased õisikud on koos väga kontrastsed ja dekoratiivsed. Annab juurevõsusid. Lõigata igal kevadel maapinnast 5–10 cm kõrguselt maha, et kasvaksid tugevad suve teisel poolel õitsvad võrsed.

Hambuline enelas Spiraea x billardii
Püstine või nõrgalt laiuv harunevate okstega kuni 1,5 m kõrgune põõsas. Lehed lailantsetjad kuni piklikelliptilised, 5–7 cm pikad, 1,5–3 cm laiad talbja alusega, pealt paljad, alt hallikate sametkarvadega. Õied roosad, kitsastes tipmistes 10–15(20) cm pikkustes tihedates pööristes. Õitseb augustis-septembris. Sügisese õitsejana vääriks enam kasvatamist. Lõigata igal kevadel maapinnast 5–10 cm kõrguselt maha, et kasvaksid tugevad suve teisel poolel õitsvad võrsed.
Sordid:
Spiraea x billardii ‘Triumphans’ erineb põhiliigist purpurpunaste õite poolest.