I Üldsätted

1. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Dendroloogia Selts.

2. Eesti Dendroloogia Seltsi (põhikirjas edaspidi Selts) asukoht on Lehise 18, 12012 Tallinn, Eesti Vabariik.

3. Seltsi eesmärgiks on Eesti dendrofloora ja selle mitmekesisuse, dendroloogiliste kollektsioonide, võõrpuuliikide puistute ning puittaimedega aiakunsti teoste (parkide, puiesteede, iluaedade jt) kaitse, uurimine, arendamine ja tutvustamine. Oma eesmärkide täitmiseks Selts:

a) ühendab erinevate erialade inimesi, kes on huvitatud Seltsi eesmärkidest;

b) propageerib dendroloogiat ning puittaimedega seotud iluaiandust meedias (ajakirjanduses, televisioonis, raadios, internetis);

c) levitab teaduslikult põhjendatud ning pikaajaliste katsetuste ja vaatluste abil kogutud objektiivset informatsiooni puittaimede, dendroloogiliste kollektsioonide ning puittaimedega aiakunsti teoste kohta ja teeb vajadusel ettepanekuid nende kaitse või hoolduse alla võtmiseks;

d) aitab arendada erialast koolitust, korraldades erinevaid üritusi (koosolekuid, seminare, kursusi, konverentse, õppesõite jms);

e) kogub informatsiooni looduslikult kasvavate ja introdutseeritud puu- ja põõsaliikide kohta ning peab sellekohast andmebaasi;

f) osaleb haljastus- ja metsapoliitika kujundamisel, esitab arvamusi, hinnanguid ja ettepanekuid sellealaste seadusaktide, ametkondlike juhendite, määruste ning muude dokumentide ja projektide kohta;

g) töötab välja litsentseerimise alused puittaimedega tegelevatele iluaianduslikele erialadele ja teeb ettepaneku asjaosalistele ametkondadele need kasutusele võtta;

h) teeb koostööd teiste erialaühendustega nii kodu- kui välismaal;

i) võib osta maad dendrofloora, dendroloogiliste kollektsioonide, võõrpuuliikide puistute ning puittaimedega aiakunsti teoste kaitseks ja arendamiseks;

j) võib moodustada ajutisi või alalisi toimkondi.

4. Selts on välja kasvanud dendroloogiaringist, mis asutati 1976. aastal tollase Eesti NSV Metsamajanduse ja Metsatööstuse Teaduslik-Tehnilise Ühingu juures ja on tegutsenud alates 1993. aastast.

II Liikmeskond

5. Seltsi liikmeks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.

6. Seltsi liikmeks vastuvõtu otsustab Seltsi juhatus laekunud avalduse põhjal ühe kuu jooksul.

7. Selts võib valida auliikmeid. Auliikmeks võib olla isik, kellel on teeneid dendroloogia või iluaianduse edasiarendamisel või sellele kaasa aitamisel. Seltsi auliikmed valitakse üldkoosolekul juhatuse ettepanekul.

8. Seltsi auliige ei pea tasuma liikmemaksu.

9. Seltsi liikmel on võimalik Seltsist välja astuda, esitades juhatusele vastavasisulise avalduse ja likvideerides materiaalsed kohustused Seltsi ees.

10. Seltsist väljaarvamise otsustab juhatuse ettepanekul üldkoosolek, kui

a) liige kahjustab oma tegevusega Seltsi mainet või tegevust;

b) liige ei täida Seltsi põhikirja nõudeid, üldkoosoleku või juhatuse otsuseid;

c) liige ei tasu liikmemaksu.

11. Väljaarvamine toimub, kui selle poolt on hääletanud vähemalt ¾ üldkoosolekul osalenud liikmetest.

12. Seltsi liikmel on õigus:

a) osaleda kõigil Seltsi üritustel;

b) osaleda Seltsi üldkoosolekutel otsustava hääleõigusega;

c) valida Seltsi volinikke ja auliikmeid;

d) Seltsile annetada ja Seltsi toetada.

13. Seltsi liige on kohustatud:

a) pidama kinni Seltsi põhikirjast ja täitma Seltsi juhatuse otsuseid;

b) osalema Seltsi tegevuses ja igati kaasa aitama Seltsi eesmärkide saavutamisele;

c) täiendama oma dendroloogilisi ning iluaianduslikke teadmisi ja oskusi;

d) oma tegevusega austama ja järgima erialast kutse-eetikat;

e) õigeaegselt tasuma iga-aastast liikmemaksu.

III Juhtimine

14. Seltsi kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, mille juhatus kutsub kokku vähemalt üks kord aastas. Seltsi erakorralise üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates Seltsi volinike koosolek või vähemalt 1/10 Seltsi liikmetest.

15. Seltsi üldkoosolek:

a) võtab vastu põhikirja ja vajadusel muudab seda;

b) valib kaksteist Seltsi volinikku kaheks aastaks otsesel lahtisel hääletamisel. Seltsi volinikuks saab valida Seltsi tegevust edendava, kõrgharidusega erialaspetsialisti;

c) määrab revisjonikomisjoni liikmete arvu ning valib need kaheks aastaks otsesel lahtisel hääletamisel;

d) kuulab ära juhatuse aruande möödunud tööperioodi kohta, arutab läbi ja kinnitab tööplaani järgmiseks aastaks;

e) kinnitab Seltsi eelarve, aruanded jne;

f) määrab Seltsi liikmemaksu suuruse;

g) on otsustusvõimeline, kui seal on esindatud vähemalt pooled Seltsi liikmetest. Igal liikmel on üks hääl. Seltsi liige võib oma hääle kirjalikult teisele Seltsi liikmele üle anda. Juhul kui üldkoosolekul on esindatud alla poole Seltsi liikmetest, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku, mis on pädev otsuseid vastu võtma kui seal on esindatud vähemalt 3 Seltsi liiget;

h) võtab otsused vastu lihthäälteenamusega, v.a. Seltsi tegevuse lõpetamine ja Seltsi põhikirja muutmine, milleks on vajalik, et poolt hääletaksid 2/3 üldkoosolekul osalenud Seltsi liikmetetest. Seltsi eesmärkide muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 Seltsi liikmete nõusolek.

16. Seltsi volinike koosolek:

a) annab nõu Seltsi juhatusele;

b) määrab volinike seast Seltsi juhatuse;

c) toimub vähemalt kaks korda aastas ja on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt pool+1 volinikest. Erakorraline volinike koosolek kutsutakse kokku 1/3 volinike kirjalikul nõudmisel.

17. Seltsi juhatus:

a) tegeleb Seltsi juhtimisega;

b) koosneb viiest liikmest;

c) valib oma liikmete seast kaheks aastaks juhatuse esimehe, keda nimetatakse Seltsi presidendiks ning Seltsi asepresidendi;

d) määrab Seltsi töötajate koosseisu ja töötasu;

e) esindab Seltsi teistes organisatsioonides ja asutustes ning kõikides õigustoimingutes, kusjuures esindusõigus on presidendil ja asepresidendil eraldi ning juhatuse ülejäänud liikmetel ühiselt;

f) annab oma tööst aru Seltsi üldkoosoleku ees;

g) esitab Seltsi põhikirja registreerimiseks seadusandlusega ettenähtud korras.

18. Seltsi president:

a) juhib seltsi juhatust;

b) tagab juhatuse otsuste täitmist.

19. Revisjonikomisjon kontrollib Seltsi asjaajamist ja tegevust kord aastas.

IV Majandamine

20. Seltsi majandusaasta on kalendriaasta.

21. Seltsi varalised vahendid moodustuvad liikmemaksudest, kingitustest, pärandatud summadest ja nende sissetulekutest, loteriidest, näitusmüükidest jms Seltsi heaks toimuvate ürituste sissetulekutest.

22. Selts võib oma eesmärkide täitmiseks taotleda toetusi riigieelarvest ja kohalikelt omavalitsustelt ning raha fondidest ja sponsoritelt.

23. Seltsil on õigus asutada sihtkapitale, tegeleda ettevõtlusega, omada vallas- ja kinnisvara ning seda pantida ja müüa, juhul kui see aitab kaasa Seltsi eesmärkide täitmisele. Seejuures ei kuulu ettevõtlusest saadav tulu jaotamisele Seltsi liikmete vahel, vaid kasutatakse Seltsi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

V Sümboolika

24. Seltsil on oma nimega pitsat.

25. Seltsil on oma embleem, märk ja lipp. Nende kirjeldus ja kasutamise kord on määratud eraldi statuudiga.

VI Tegevuse lõpetamine

26. Seltsi tegevuse lõpetamisel otsustab Seltsi varade edasise saatuse üldkoosolek vastavalt kehtivale seadusandlusele.