Eesti Dendroloogia Seltsi suvepäevad Ida-Virumaal 29.–31. juulil 2005.

Päevakava:

29. juuli
Väljasõit Tallinnast. Kohtume Kalvi mõisas kell 10.00. Ülevaade mõisast ja pargist. Võimalik tellida kohvi laud, ettetellimisega samal päeval. Sealt sõidame edasi läbi  Aa ja Saka mõisa, mööda Ontika kallast ja peatume Valaste joal. Ka seal on võimalik juua kohvi (enne odavam, kui kallis). Edasi jõuame Toilasse, kus on võimalik ööbida. 
Kämping ja telkimis võimalus.
Kämping- kaks voodit ja kolm madratsit = 600 EEK (võimalik juurde panna kaks oma madratsit, mis on vaja kaasa võtta).
Telkimine oma telgiga 50 EEK.
Õhtusöök 55 kr, lõunasöök 60 kr, hommikusöök 50kr. 
Lõunatame Toilas. Söök ettetellimisega või oma söögiga.
Sealt sõidame Sillamäe linna, külastame sadamat, edasi Sinimäed ja Narva kindlus. Õhtuks tagasi Toilasse ööbima.

30. juuli
Hommikusöök ettetellimisega või oma söögiga. Tutvume Toila pargiga. Ja edasi sõidame Pühtitsa kloostrisse, kus tehakse ekskursioon (pilet 10 kr.). Siis külastame Kõnnu dendraariumi, mis on rajatud 10-nd aastat tagasi. Dendro pargis kasvab üle 300 erineva puu- ja põõsa liigi. Teepeal on võimalik lõunastada - supp, kohv või mahl ja saiakesed - hind 40 kr. Siis sõidame Kohtla kaevandus park-muuseumi. Maa-aluse muuseumi külastamine 1 h 60 kr., pensionäridele 30kr. Muuseumi külastame kas sama päeva õhtul või järgmise päeva hommikul, vastavalt ajale. Võimalik ööbida ruumis ja telkida oma telgiga. Telkimise hind 25–30 kr. Ööbimine ruumis maksab 150 kr (21 voodikohta). Madrats ilma voodiriieteta 50 kr. Hommikusöök ettetellimisega 30 kr.

31. juuli
Hommikusöök. Sõidame edasi tutvuma Kukruse mõisa allee ja pargiga ja külastame perekond Mae koduaeda. Pärast seda lõunasöök küllakutsujate kulul. Kojusõit .

Kommentaarid

Maakodus ülevaade:

EESTI DENDROLOOGIA SELTSI SUVEPÄEVAD

Ida-Virumaal 29.-31. juuli 2005

Kogunesime Kalvi mõisas kell 10.00. Meiega liitus ka kohalike huviliste grupp. Meile anti põhjalik ülevaade Kalvi mõisast ja pargist. Sõitsime edasi mööda Ontika paekallast, peatusime korraks Valaste joal. Sillamäe linn võttis meid vastu säravate lillede ja sõbralike ning asjalike inimestega. Linnapargis määrasime ära kohalikele tundmatud puud, mis osutusid suurelehise pärna lõhislehiseks vormiks. Need siinsed viis puud on teadaolevatest parimad Eestis. Tähelepanu vääris mineraalidekollektsioon Sillamäe koduloomuuseumi juures, kohaliku linnakunstniku elutöö.

Toilas olevat kuulsat Oru parki tutvustas väga põhjalikult meile Maire Ustal, kes on üle 10 aasta edukalt tegelenud pargi hoolduse ja rekonstrueerimisega.

Teisel päeval sõitsime lilledesse uppuvasse Pühtitsa kloostrisse.

Siis külastasime Kõnnu dendraariumi, mis on rajatud kakskümmend aastat tagasi. Dendropargis kasvab üle 300 erineva puu- ja põõsa liigi. Haruldaseimad neist – õilis nulg (Abies amabilis), Glehni kuusk (Picea glehnii), amuuri pärn (Tilia amurensis) jt. Õhtupoole sõitsime Kohtla kaevanduse park-muuseumi. Maaaluse muuseumi külastamine oli kontrastiks päikselisele Kõnnu dendraariumile.

Kolmas päev algas Kukruse mõisa ja pargi tulevikuplaanide tutvustamisega kohaliku vallavanema Etti Gagarovi poolt. Kalev Mae näitas Revino valdusi, hiiglaslikku moodsat karjalauta, uusi valmivaid kasvuhooneid ja müügipunkti, kust oli võimalik kaasa osta nii lilli kui põõsaid-puid. Ronisime ka Kukruse tehismäe otsa, mis aeg-ajalt tossab veel ja imetlesime Eesti ühte haruldasemat põlispuud Kukruse Kabelimetsas- hariliku tamme laiuvat leinavormi (Quercus robur ‘Pendula Horizontalis’).

Suvepäevad lõppesid perekond Maede kaunis ja liigirikkas koduaias rikkaliku lõunasöögiga, mis venis pikaks aiandusalaseks aruteluks. Keegi ei kiirustanud lahkuma sellest kaunist aiast ja külalislahkest perest. Selts sai juurde 7 uut liiget.

Ida-Virumaa üllatas heas mõttes oma kõrgetasemelise haljastusega (lilled, niidetud murud, hooldatud puud) nii linnades kui ka vanades mõisaparkides (Oru, Kalvi, Mäetaguse, Illuka jt.). Eriti kiitust vääris Mäetaguse vanade tammede kujunduslõikus Jaak Laidoneri poolt ja laitust ajaloolistesse parkidesse projekteeritud ja istutatud sinna täiesti sobimatud põõsasmaranad.